Prantsuse keelega jää murdmine: Sa ei vaja 25 lauset, vaid mõtteviisi

Kas oled ka ise sellist olukorda kogenud?

Pariisi tänavanurgal, rahvarohkes metroos või sõprade peol oled kohanud prantslast, kellega tahaksid suhelda. Su peas keerleb terve prantsuse keele sõnaraamat, kuid suu avades jääb üle vaid „Bonjour“ ja pisut kohmetu naeratus. Seejärel valitseb vaikus.

Me arvame alati, et võõrkeele õppimine on nagu eksamiks valmistumine: piisab, kui õpime pähe piisavalt „standardvastuseid“ (näiteks „25 universaalset vestluse alustajat“), et siis „eksamikeskkonnas“ vabalt suhelda.

Kuid tegelikkus on see, et vestlus ei ole eksam, see sarnaneb pigem ühise toiduvalmistamisega.

Kujuta ette edukat vestlust – see on nagu kaks kokka, kes improviseerivad koos ja valmistavad ühiselt maitsvat rooga. Sa ei pea kohe alguses välja tooma keerulist Michelini menüüd, sul on vaja välja võtta vaid esimene koostisosa.

Võib-olla on see lihtne kompliment, nagu värske tomati ulatamine. Võib-olla uudishimu ilma kohta, nagu näpuotsatäie soola raputamine.

Teine pool võtab sinu koostisosa vastu ja lisab siis omalt poolt – ehk jagab teavet tomati päritolu kohta või kurdab, et sool oli just õigeaegselt lisatud. Nii edasi-tagasi suheldes saab see „roog“ maitse, soojuse ja elu.

Me kardame rääkima hakata mitte sellepärast, et meie sõnavara on ebapiisav, vaid sellepärast, et tahame alati „täiuslikult“ alustada ja üksi tervet monoetendust esitada. Me unustame, et vestluse olemus on „jagamine“ ja „ühisloome“, mitte „esitus“.

Nii et unusta parem need pähe tuupimist vajavad lausete nimekirjad. See, mida sa tegelikult valdama pead, on kolm lihtsat ja võimsat „koostisosa“, mis aitavad sul igaühega sooja vestlust alustada.

1. Koostisosa üks: Siiras kompliment

Saladus: Pane tähele detaili, mida sa teises inimeses siiralt hindad, ja siis ütle talle seda.

See on tõenäoliselt kõige tõhusam ja soojem viis jää murdmiseks. See viib vestluse koheselt võõraste viisakusest sõpradevahelise jagamise tasandile. Sest sa ei kiida tühja asja, vaid teise inimese valikuid ja maitset.

Proovi öelda nii:

• „J'aime beaucoup votre sac, il est très original.“ (Mulle meeldib su kott väga, see on väga omapärane.)
• „Votre prononciation est excellente, vous avez un don !“ (Sinu hääldus on suurepärane, sul on tõeline anne!) – (Täpselt nii, saad kiita ka teist inimest, kes hiina keelt õpib!)

Kui sinu avasõnad põhinevad siiral tunnustusel, on teise poole vastuseks tihtipeale naeratus ja lugu. Näiteks, kust see kott leiti, või kui palju pingutas ta hiina keelt õppides. Näed, vestlus hakkab keema.

2. Koostisosa kaks: Ühine olukord

Saladus: Räägi sellest, mida te koos parasjagu kogete.

Olenemata sellest, kas imetlete kunstimuuseumis sama maali, proovite restoranis sama rooga või olete mäetipus hingetud, jagate te kõik sama aega ja ruumi. See on loomulik ühenduspunkt ja samuti kõige pingevabam vestlusteema.

Proovi öelda nii:

• Restoranis: „Ça a l'air délicieux ! Qu'est-ce que vous me recommanderiez ici ?“ (See näeb nii isuäratav välja! Mida te siin soovitaksite?)
• Vaatamisväärsuse ees: „C'est une vue incroyable, n'est-ce pas ?“ (See vaade on uskumatu, kas pole?)
• Nähes huvitavat uudisepealkirja: „Qu'est-ce que vous pensez de cette histoire ?“ (Mida te sellest uudisest arvate?)

Selle meetodi eelis on see, et see on väga loomulik. Sa ei pea pidama piinlikku vestlust, vaid jagad ehtsat tunnet. Teema on otse silme ees, kergesti kättesaadav, pole üldse vaja ajusid ragistada.

3. Koostisosa kolm: Avatud uudishimu

Saladus: Küsi küsimusi, millele ei saa vastata lihtsalt „jah“ või „ei“.

See on võti, kuidas viia vestlus „küsimus-vastus“ rütmist voolavaks jutuks. Suletud küsimused on nagu sein, aga avatud küsimused on nagu uks.

Võrdle:

• Suletud (sein): „Tu aimes Paris ?“ (Kas sulle meeldib Pariis?) -> Vastus: „Oui.“ (Jah.) -> Vestlus lõpeb.
• Avatud (uks): „Qu'est-ce qui te plaît le plus à Paris ?“ (Mis sulle Pariisi juures kõige rohkem meeldib?) -> Vastus: „Mulle meeldivad siinsed muuseumid, eriti Musée d'Orsay valgus ja varjud… ja nurgakohvikud…“ -> Vestluse uks avaneb.

Muuda „kas on?“ „mis on?“-ks, „kas on õige?“ „kuidas on?“-ks ja „kas on olemas?“ „miks?“-iks. Sul on vaja teha vaid väike muudatus, et anda sõnaõigus teisele poolele, andmaks talle ruumi oma mõtete ja lugude jagamiseks.

Ära lase keelel takistuseks saada

Ma tean, et isegi neid ideid valdades võid sa ikkagi muretseda: „Mis siis, kui ma ütlen midagi valesti? Mis siis, kui ma ei saa aru teise poole vastusest?“

See „täiuslikkuse“ tagaajamine on just see, mis on suhtlemisel suurimaks takistuseks.

Õnneks elame ajastul, kus saame kasutada tehnoloogia abi. Kujuta ette, et kui sa „valmistad koos süüka“ uue sõbraga, ja sul oleks olemas tehisintellektist abiline, mis tõlgiks sulle koheselt kõikide „koostisosade“ nimed, et saaksid täielikult keskenduda suhtlemise rõõmule, selle asemel et vaevata end grammatika ja sõnavaraga? Kui tore see oleks?

See on just see, mida selline tööriist nagu Intent sulle pakkuda saab. See on nagu sisseehitatud AI-tõlkega vestlusrakendus, mis võimaldab sul suhelda maailma mis tahes nurgas elavate inimestega kõige loomulikumal viisil. Sa ei pea enam kartma, et sa ei suuda end väljendada, sest tehnoloogia eksisteeribki selleks, et kaotada barjäärid ja et saaksid julgemalt ja enesekindlamalt ühendusi luua.

Lõppkokkuvõttes avastad sa, et keeleõppe lõppeesmärk pole kunagi olnud saada täiuslikuks „tõlkemasinaks“.

Vaid selleks, et saaksid hõlpsalt istuda maha teise huvitava hingega, jagada teineteise lugusid ja ühiselt „valmistada“ unustamatu vestlus.

Vabane keelekoormast. Järgmine kord, ära enam kõhkle, ulatamada julgelt oma esimene „koostisosa“.