Sa pole keelte osas andetu, sul puudub lihtsalt „kaart”

Kas sul on kunagi selline tunne olnud?

Inglise keelt õppides oled sõnaraamatuid läbi lapelnud mitu tükki ja rakendustes sadu päevi end märkinud, aga kui tegelikult on vaja olnud keelt kasutada, oled ikka suu vett täis olnud ja peas valitseb kaos. Tunned end nagu oleksid kukkunud sõnade ookeani, pusides midagi kinni haarata, kuid vajud aina sügavamale.

Paljud süüdistavad selles „annete puudumist” või „keelekeskkonna puudumist”. Aga mis siis, kui ma ütlen sulle, et probleem võib peituda milleski palju fundamentaalsemas?

Sa oled püüdnud terve linna pähe õppida, kuid sul pole käes seda kõige tähtsamat kaarti.

Keel ei ole hunnik telliskive, vaid linn

Hiljuti osalesin ühes väga huvitavas projektis. Meie ülesanne oli joonistada sellele „linnale” – inglise keelele – enneolematult detailne kaart.

Meie ees oli üle 140 000 „asupaiga” – ehk inglise keele sõnad ja fraasid. Need olid tihedalt kokku pressitud hiiglaslikul tabelil ja näisid segased ja hirmutavad.

Alguses oli meie töö nagu selle linna kõige põhilisema rahvaloenduse läbiviimine: kontrollisime, kas iga „asupaiga” nimi (sõnade õigekiri) oli õige ja veendusime, et midagi polnud vahele jäänud. Ainuüksi see samm võttis aega terve kuu.

Kuid tõeliselt oluline töö oli luua sellele linnale „transpordisüsteem”. Küsisime endalt:

• Millised on linna läbivad „magistraalteed”? (kõige sagedasemad, enimkasutatud sõnad)
• Millised on linnaosasid ühendavad „kõrvalteed”? (igapäevased, kuid mitte nii põhilised sõnad)
• Ja millised on „salajased rajad”, mida teavad ainult kohalikud eksperdid? (äärmiselt spetsiifilised või harva esinevad sõnad)

Jagasime kogu sõnavara 1 kuni 12 tasemeks. Tase 1 on selle linna kõige olulisem transpordisõlm, näiteks „like”, „work”, „go” – neid õppides saad teha kõige elementaarsemaid liikumisi. Samas tase 12 võib olla spetsiaalne termin mõnes kõrvalises uurimisasutuses, näiteks „hermaphrodite” (hermafrodiit), mida enamik „kohalikke” kogu elu jooksul ei kasuta.

See protsess oli mulle silmi avav: efektiivne keeleõppija ei tuubi pähe tervet linna, vaid õpib seda kaarti kasutama.

Nad omandavad esmalt kõik magistraalteed (1.-3. taseme sõnavara), veendumaks, et nad saaksid linnas vabalt liikuda. Seejärel asuvad nad oma huvidele vastavalt uurima spetsiifilisi piirkondi, et tutvuda sealsete kõrvalteede ja pisikeste radadega.

Aga kuidas on lood enamikuga meist? Me saame kätte paksu „kohanimede kataloogi” (sõnaraamatu) ja alustame esimeselt lehelt, püüdes pähe õppida kõigi tänavate nimed, kuid ei tea absoluutselt nende omavahelisi seoseid ja tähtsust.

Selle tulemusena võid sa küll meelde jätta mõne kõrvalise põiktänava nime, kuid ei tea, kus asub kojuminekuks peatee. See tekitab sinus loomulikult frustratsiooni ja segadust.

Ära enam „tuubi pähe” linna, hakka seda hoopis „avastama”!

Niisiis, palun lõpeta enese süüdistamine „annete puudumises”. Puudu ei ole sul annetest, vaid õigest strateegiast ja heast, kasutuskõlblikust kaardist.

Alates tänasest muuda oma õppimisviisi:

1. Leia oma „magistraalteed”: Ära püüa liiga palju korraga alla neelata. Keskendu 1000–2000 kõige sagedasemale sõnale. Need sõnad moodustavad 80% sinu igapäevasest vestlusest. Lase neil esmalt saada sinu lihasmäluks.
2. Mõista struktuuri, mitte eraldiseisvaid fragmente: Ühe sõna õppimise asemel õpi parem lause. Lause õppimise asemel mõista parem selle rolli vestluses. See on nagu tänava tundmine – mitte ainult teada selle nime, vaid ka seda, kuhu see viib.
3. Kogu julgust ja vestle „kohalikega”: Isegi parim kaart vajab kohapealset uurimist. Suurim takistus avastamisel on sageli hirm eksida või häbi tunda.

Aga mis siis, kui sul oleks „giid”, kes sind stressivabalt juhendaks?

Kujuta ette, sa saaksid vestelda „kohalikuga” igal ajal ja igal pool, ilma et peaksid muretsema, kas räägid õigesti või valesti. Sest sinu kõrval on supertõlkija, kes aitab sul koheselt vestluspartnerist aru saada ja aitab ka vestluspartneril sinust aru saada. Sul on vaja keskenduda ainult eneseväljendusele ja ühendusele, mitte grammatika ja sõnavara õigsusele.

Just seda teevadki sellised tööriistad nagu Intent. See sisaldab võimsat tehisintellekti tõlget, mis võimaldab sul vabalt suhelda oma emakeeles inimestega igast maailma nurgast. See kõrvaldab sinu suurima hirmu uue „linna” avastamisel ja võimaldab sul kõige loomulikuma viisi – suhtluse – kaudu kaardil iga teega tutvuda.

Keeleõppe lõpp-punkt ei ole mitte sõnaraamatu päheõppimine, vaid suutlikkus luua ühendus teise huvitava inimesega.

Sa pole keeltega osavõtmatu, sa pead seda lihtsalt teistmoodi vaatama.

Sul on juba kaardi algkuju käes. Nüüd, millist selle „linna” nurka sa kõige rohkem avastada tahaksid?