Kuidas "suri välja" ladina keel – kunagine maailma "universaalkeel"? Ootamatu vastus
Meile tundub tihti, et inglise keel on kõikjal ja kogu maailm peaks seda õppima. Aga kas olete kunagi mõelnud, et ajaloos on olnud ka teine keel, mis oli kunagi sama hiilgav ja mõjukas nagu inglise keel täna?
Muidugi on. See oli ladina keel.
Peaaegu kaks tuhat aastat oli ladina keel Rooma impeeriumi ametlik keel, Euroopa teaduse, õiguse, kirjanduse ja diplomaatia keel. Selle staatus oli veelgi silmapaistvam kui tänapäeva inglise keelel.
Kummalisel kombel ei kuule aga tänapäeval peaaegu kedagi ladina keelt rääkimas, välja arvatud Vatikani religioossetel tseremooniatel.
Kuhu see kunagi nii võimas keel siis kadus? Kelle poolt see "tapeti"?
Keele hääbumine sarnaneb pigem perekondliku retsepti edasiandmisega
Ärge kiirustage järeldustega. Keele hääbumine ei ole nagu mõrvajuhtum, see sarnaneb pigem perekonnaretsepti edasiandmise looga.
Kujutage ette, et oli kord auväärne vanaema, kellel oli salajane retsept eriti maitsva supi jaoks – ainulaadse maitsega. Ta õpetas selle retsepti kõikidele pere lastele. Kuni vanaema elas, keetsid kõik rangelt tema meetodi järgi suppi ja maitse oli täpselt sama.
Hiljem vanaema suri. Lapsed läksid igaüks oma teed ja asusid elama erinevatesse linnadesse.
- Mere ääres elav laps arvas, et mereandide lisamine supile teeb selle veelgi maitsvamaks.
- Sisemaale kolinud laps avastas, et kohalike seente ja kartulite lisamine teeb supi rammusamaks.
- Troopilistesse maadesse elama asunud laps lisas aga supile vürtsikaid maitseaineid, muutes selle isuäratavamaks.
Mitu põlvkonda möödus ja need "kohandatud" maitsvad supid erinesid nii maitselt kui ka valmistamisviisilt vanaema algsest retseptist oluliselt. Need arenesid iseseisvalt ja muutusid ainulaadsete maitsetega "Prantsuse mereannsupiks", "Itaalia seene-kartulisupiks" ja "Hispaania stiilis rammusaks supiks".
Kõik need pärinesid vanaema retseptist, kuid seda algset "vanaema maitsvat suppi" ennast ei teinud enam keegi. See eksisteeris vaid selles vanas retseptiraamatus.
Nüüd, kas saate aru?
Ladina keel ei "surnud", see lihtsalt "elas edasi" paljudel kujudel
See lugu on ladina keele saatus.
See "vanaema" oli kunagine tohutult võimas Rooma impeerium. Ja see "salajane maitsev supp" oli ladina keel.
Kui Rooma impeerium, see "perekonnapea", veel eksisteeris, rääkisid ja kirjutasid kõik Hispaaniast Rumeeniani ühtset ja standardiseeritud ladina keelt.
Kuid kui impeerium kokku varises ja keskvõim kadus, hakkasid "lapsed" – see tähendab tänapäeva Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja teiste piirkondade esivanemad – seda keelesuppi omal moel "kohandama".
Nad viisid ladina keeles läbi "kohaliku mugandamise", tuginedes oma kohalikele aktsentidele ja tavadele ning integreerides teiste rahvaste sõnavara (näiteks prantsuse keel sulandus germaani keeltega, hispaania keel absorbeeris araabia keelt).
Järk-järgult muutusid need "uue maitsega supid" – see tähendab tänapäeva prantsuse, hispaania, itaalia, portugali ja rumeenia keeled – algsest ladina keelest üha erinevamaks ja said lõpuks täiesti uuteks, iseseisvateks keelteks.
Seega, ladina keelt ei "tapetud" kellegi poolt. See ei surnud, vaid "elas edasi" paljude uute keelte kujul. See arenes, hargnes, just nagu vanaema supp, ja jätkus uutes vormides iga lapse kodus.
Mis on siis see "klassikaline ladina keel", mida me tänapäeval raamatutest näeme ja mida vaevaliselt õppima peame?
See on nagu sahtlisse lukustatud "perekondlik retseptiraamat" – see jäädvustas teatud ajahetke kõige standardsema ja elegantsema valmistusviisi, kuid see tardus, ei muutunud enam ja muutus "elavaks fossiiliks". Keel ise aga kasvas ja voolas rahva seas edasi.
Keel on elus, suhtlus on igavene
See lugu jutustab meile sügava tõe: keel on elus, just nagu elu ise, alati liikumises ja muutumises.
Tänapäeval purunematuna tunduv keeleline hegemoonia võib ajaloo pikas jões olla vaid mööduv trend.
Ladina keele areng, kuigi see lõi rikkaliku ja värvika Euroopa kultuuri, ehitas samal ajal ka suhtlusbarjääre. Hispaania keelt rääkivad "järglased" ei saa enam aru itaalia keelt rääkivatest "sugulastest". Need suhtlusraskused on tänapäeval veelgi levinumad, sest maailmas on sadu ja tuhandeid keeli. Õnneks elame ajastul, kus saame tehnoloogia abil need barjäärid murda. Näiteks tööriist nagu Intent, mille sisseehitatud tehisintellekti tõlge võimaldab teil hõlpsalt suhelda inimestega igast maailma nurgast, olenemata sellest, kui erinevalt nende keele "retseptid" on arenenud.
Keele areng on tunnistus ajaloo voolust ja inimeste loovusest. Järgmine kord, kui puutute kokku võõrkeelega, kujutlege seda kui ainulaadse maitsega "kohalikku rooga". See ei ole takistus, vaid aken uude maailma.
Ja heade tööriistade abil on selle akna avamine palju lihtsam, kui te ette kujutate.