Miks jaapanlased kasutavad „mugavuse hiina märki“, mille meie oleme juba unustanud?

Kas olete jaapani draamasid või mangasid vaadates kohanud seda kummalist sümbolit: 「々」?

See esineb sageli sellistes sõnades nagu 「人々」 või 「時々」. Esimest korda seda nähes võite olla veidi segaduses: kas see on trükiviga või mingi uus võrgusümbol?

Tegelikult on see „mugavuse abivahend“, mille funktsioon on umbes sama, mis meie vestlustes kasutatav „+1“ või matemaatikas ruututähis (²).

„Kopeeri-kleebi“ otsetee

Selle sümboli 「々」 tähendus on väga lihtne: korrake eelmist hiina märki.

• 人々 (hito-bito) = 人人, ehk inimesed
• 時々 (toki-doki) = 時時, ehk sageli, mõnikord
• 日々 (hibi) = 日日, ehk iga päev

Nagu näete, on see keelde sisse ehitatud „kopeeri-kleebi“ otsetee. Kas pole nutikas?

Veelgi huvitavam on see, et jaapanlased on andnud sellele üliarmasa hüüdnime: 「ノマ」(noma).

Vaadake sümbolit 「々」 lähemalt – kas see ei näe välja nagu jaapani katakana märgid 「ノ」 ja 「マ」 kokku panduna? See hüüdnimi ei saaks olla tabavam.

Tuttav võõras „hiina märk“

Kõige üllatavam on aga see, et see „jaapanipärasust“ täis sümbol on tegelikult ehtne „Hiina toodang“ ja sellel on pikk ajalugu.

See pärineb hiina märkide kursiivkirjast, mille algkuju on märk 「仝」 (loe: tóng), mis tähendab „sama“. Iidsed kalligraafid kirjutasid kiiremini kirjutamise huvides märgi 「仝」 kursiivkirjaks, andes sellele kuju 「々」.

Seda kasutusviisi esines juba 3000 aastat tagasi Shangi dünastia pronksesemetel. Näiteks raidkirjades, mis sisaldavad fraasi „子子孙孙“ (järglased põlvest põlve), oli teine „子“ ja „孙“ kirjutatud selle kordussümboliga.

Täpselt nii, see sümbol, mida me pidasime jaapanlaste leiutiseks, on tegelikult meie esivanemate tarkus. Hilisema arengu käigus on aga kaasaegses hiina keeles tavaks hiina märke otse korrata (näiteks „人人“, „常常“), samas kui jaapani keel on selle tõhusa „mugavuse sümboli“ säilitanud ja see on saanud keele ametlikuks osaks.

See on umbes sama tunne, kui avastate, et naaber on sajandeid kasutanud esivanemate salaretsepti, mis osutub teie enda vanavanavanaisa leiutiseks.

Keel – varakamber täis „lihavõttemune“

Järgmine kord, kui näete sümbolit 「々」, teate, et see pole mingi kummaline märk, vaid „elav fossiil“, mis on rännanud läbi tuhandete aastate ajaloo ja ühendab Hiina ja Jaapani kultuure.

Jaapani sisestusmeetodis piisab, kui trükite onaji (同じ) või dou (同), ja leiate selle hõlpsasti üles.

Keelemaailm ongi nii imeline, täis selliseid ootamatuid „lihavõttemune“. Iga sümboli taha võib olla peidetud unustatud ajalugu, mis ühendab erinevaid kultuure. Uue keele õppimine ei tähenda ainult sõnade ja grammatika päheõppimist, vaid see avab ka ukse tundmatute lugude avastamiseks.

Kui ka teid paeluvad sellised kultuuridevahelised lood ja soovite suhelda takistusteta inimestega üle kogu maailma, siis võib tööriist nagu Lingogram teid aidata. Selle sisseehitatud tehisintellekti tõlkefunktsioon võimaldab teil vestelda kellegagi oma emakeeles, justkui oleksite aastatepikkused vanad sõbrad, ja hõlpsasti avastada rohkem kultuuridevahelisi saladusi.