Võõrkeeli õppides: kohtle end kui taime

Kas ka sinul on sageli nii?

Oled lugematud korrad sõnaraamatud läbi töötanud, aga ikka läheb õpitu meelest ja pead uuesti õppima. Tahaksid midagi öelda, aga pinge teeb keele sõlme ja pea on täiesti tühi. Kerid sotsiaalmeediat, näed, kuidas teised ladusalt võõrkeeles suhtlevad ja naeravad, ning siis vaatad endale otsa ja ei suuda jätta küsimata: „Miks ma nii rumal olen? Kas mul polegi keeleannet?”

Kui oled selliseid mõtteid mõelnud, siis peatu korraks ja hinga sügavalt sisse.

Mis siis, kui ma ütleksin sulle, et probleem ei pruugi olla selles, et sa ei pinguta piisavalt, vaid selles, et sa pingutad valel moel?

Sinu keelevõime on tärkav taimeke, mis vajab hoolt

Kujutle, et sinu keeleoskus on sinu enda istutatud, väga habras taimeke. Sinu eesmärk on lasta sel kasvada tugevaks ja elujõuliseks puuks.

Kuid mida enamik meist teeb?

• Me karjume selle peale iga päev: „Miks sa nii aeglaselt kasvad! Naabri puu on juba sinust pikem!”
• Ärevusest paneme talle hulljuhuslikult vett ja väetist, arvates, et „karm armastus” paneb ta kiiremini kasvama.
• Me isegi ei suuda vastu panna kiusatusele seda mullast välja tõmmata, et näha, kas ta juured ikka korralikult kasvavad, kahjustades sellega aga taime elu.

Kõlab ju naeruväärselt, eks? Kuid just nii me iseennast kohtleme. Iga kord, kui eksime, iga kord, kui unustame sõna, iga kord, kui meie jutt ei taha sujuda, karjume me vaimselt iseenda peale, kahjustades oma tärkavat enesekindlust karmuse ja pettumusega.

Me arvame, et „enda vastu karm olemine” on edu saladus, kuid tegelikult me lihtsalt hävitame selle kasvukeskkonda.

Ole tark aednik, mitte ärevuse kihutaja

Kujutle nüüd tõelist, tarka aednikku. Mida ta teeks?

• Ta mõistaks selle taimekese vajadusi, andes talle täpselt paraja koguse päikest ja vett.
• Ta rõõmustaks iga uue õrna lehe üle, pidades seda kasvu märgiks.
• Tormi korral ehitaks ta talle sooja varjupaiga, selle asemel, et ette heita, miks see nii habras on.

Ta teab, et kasvamiseks on vaja kannatlikkust ja hellust, mitte karmust ja ärevust.

See ongi „enesekaastunne” (Self-compassion). See pole enesele järeleandmine ega ammugi mitte laiskuse vabandus. See on kõrgem tarkus – oskamine luua parimad tingimused kasvamiseks.

Kui sa end niimoodi kohtled, hakkavad juhtuma imelised asjad:

1. Sa ei karda enam vigu teha. Nii nagu aednik ei raiu tervet puud maha ühe-kahe kollase lehe pärast, hakkad ka sina vigu nägema kui paratamatut osa õppeprotsessist, kui kasvu toitaineid.
2. Sul on rohkem julgust proovida. Sest sa tead, et isegi ebaõnnestumise korral ei hurjuta sa ennast, vaid toetad ennast õrnalt, analüüsid põhjuseid ja alustad uuesti.
3. Sa hakkad protsessi tõeliselt nautima. Õppimine pole enam stressirohke ülesanne, vaid põnev avastusretk. Sa hakkad tähistama iga väikest edasiminekut, nii nagu aednik hindab iga uut lehte.

Loo oma „taimekesele” turvaline kasvuhoone

Eriti keeleõppe praktikas on „vigade tegemise” hirm nagu ootamatu rahehoog, mis võib igal hetkel purustada meie hapra enesekindluse. Me kardame, et meie üle naerdakse ja et teeme ennast narriks, mistõttu ei julge me suud lahtigi teha ja nii jäävad parimad kasvuvõimalused kasutamata.

Siinkohal on turvaline „kasvuhoone” eriti oluline.

See võimaldab sul suhelda inimestega vabalt, ilma surve ja hirmuta, ning endasse päikest ja vihma imada. Näiteks tööriistad nagu Lingogram, mille sisseehitatud AI-tõlge annab sulle maailma eri paigust pärit inimestega suheldes täiendava turvatunde ja enesekindluse. Sa ei pea enam higistama sellepärast, et mõni sõna keelel kinni jääb, ega muretsema, et grammatikavead naerualuseks teevad.

See on nagu sõbralik aedniku abiline, mis aitab sul eemaldada suhtlusbarjäärid, et saaksid tõeliselt keskenduda vestlusele endale ja nautida puhast rõõmu, mis tekib keeli ületades omavahel ühenduses olles.

Nii et alates tänasest ära ole enam see kihutaja, kes enda peale karjub.

Proovi saada kannatlikuks ja targaks aednikuks.

Kui tunned end masendunult, ütle endale õrnalt: „Pole midagi, õppimine ongi selline, võtame asja rahulikult.” Kui teed väikese edusammu, aplodeeri endale siiralt. Kui teed vea, pea seda väärtuslikuks õppimisvõimaluseks.

Pea meeles, et sinu keelevõime, aga ka kogu sinu sisemaailm on nagu see kasvama ootav taim. Kasta seda hoolitsusega, kaitse seda kannatlikkusega ja see kasvab lõpuks just selliseks lopsakaks ja harudega puuks, nagu sa soovid.