Miks ma pärast 10 aastat inglise keele õppimist ikka "tumm" olen?
Kas oled kunagi tundnud samasugust segadust: oled pähe õppinud hulgaliselt sõnu, grammatikareeglid on sul une pealt selged, kuid kui on vaja suu lahti teha ja rääkida, läheb aju hetkega tühjaks?
Me kipume arvama, et keeleõpe on nagu maja ehitamine: kui telliseid (sõnu) ja jooniseid (grammatikat) on piisavalt, suudame kunagi kõrghoone ehitada. Kuid tegelikkus on see, et paljud hoiavad käes tervet ladu ehitusmaterjaliga, seistes samal ajal tühjal platsil ja tundes abitust.
Kus siis probleem peitub?
Täna tahaksin ma sinuga jagada sobivamat võrdlust: Keeleõpe on tegelikult pigem nagu ujuma õppimine.
Sa ei saa kunagi kaldal ujuma õppida
Kujuta ette, et sa tahad ujuma õppida. Sa ostad kokku kõik raamatud ujumistehnikast, alates vabastiilist kuni liblikujumiseni, uurid vee ujuvust, käe tõmbenurka, jalgade liikumise sagedust… Sa suudad isegi teistele kõigest sellest veenvalt ja loogiliselt rääkida.
Kuid kui ma sult küsin: "Kas sa oskad nüüd ujuda?"
Vastus on muidugi "ei". Sest sa pole kunagi vette läinud.
Keeleõppega on sama lugu. Paljud meist on "teooria hiiglased, tegude kääbused". Me kardame vigu teha, kardame ebakorrektset hääldust, kardame vale sõna kasutada, kardame, et meie üle naerdakse. See hirm on nagu ujumisbasseini ääres seismine ja vee alla jäämise kartus.
Kuid tõde on: Kui sa vette ei lähe, ei õpi sa kunagi ujuma. Kui sa suu lahti ei tee, ei õpi sa kunagi rääkima.
„Eeskujulikud” keeleõppijad on sellest juba ammu aru saanud. Nad ei ole meist targemad, vaid on meist varem ujumise saladused mõistnud.
Ujumismeistrite kolm "põhimõtet"
1. Kõigepealt hüppa sisse, alles siis mõtle asendi peale (Ole valmis aimama)
Keegi ei uju esimesel korral vette minnes kohe ideaalses tehnikas. Kõik alustavad siputamisest, rabelemisest ja paari lonksu vee joomisest.
Keelemeistrite esimene samm on "julgeda aimata". Kui nad tahavad midagi väljendada, kuid ei tea täpset sõna, siis nad ei jää kinni ega vaikigi. Nad proovivad kasutada sarnase hääldusega sõna, või "loovad" sõna inglise keele loogikat kasutades, lisades isegi žeste ja näoilmeid.
Ja mis on tulemus? Tihti saab teine pool isegi aru! Isegi kui nad eksivad, lihtsalt naeratatakse see maha ja öeldakse teisiti uuesti. Mis selles ikka nii hullu on?
Pea meeles: vigade tegemine ei ole õppimise takistus, vaid õppimine ise. Julgus "pimesi aimata" on esimene samm, mis laseb sul kaldalt vette hüpata.
2. Leia üles "vastaskallas", kuhu sa tahad ujuda (Leia oma suhtlemissoov)
Miks sa tahad ujuda õppida? Lõbu pärast? Tervise pärast? Või selleks, et hädaolukorras ennast päästa?
Samamoodi, miks sa tahad võõrkeelt õppida?
Kui sinu eesmärk on vaid "eksam läbi saada" või "see sõnaraamat läbi õppida", siis oled sa nagu basseinis sihitult hõljuv inimene, kes väsib ja igavleb kergesti.
Kuid kui sinu eesmärk on:
- Takistusteta suhelda selle välismaise blogijaga, keda sa väga imetled.
- Mõista oma lemmikmeeskonna otseintervjuud.
- Üksinda välisriiki reisida ja kohalikega sõbruneda.
Need konkreetsed, elavad eesmärgid ongi see "vastaskallas", kuhu sa tahad ujuda. See annab sulle ammendamatu motivatsiooni, pannes sind tahtma aktiivselt suhelda, mõista ja väljendada. Kui sul on tugev suhtlemissoov, tunduvad kõik need niinimetatud "takistused" ja "hirmud" tühised.
3. Tunne vee voolu, mitte ära õpi pähe reegleid (Pööra tähelepanu vormile ja praktikale)
Tõeline ujuja ei tuubi pähe "käsi peab tõmbama 120 kraadi", vaid tunneb veetakistust, kohandab oma asendit ja laseb kehal veevooluga ühte sulada.
Keeleõppega on samamoodi. Selle asemel, et pähe tuupida "sellele ajavormile järgneb tegusõna mineviku kesksõna", tuleks seda pigem kasutamisel tunnetada.
Suheldes teistega, jäljendad sa alateadlikult teise poole väljendusviisi, pannes tähele nende sõnavara ja lauseehitust. Avastad, et mõned väljendid kõlavad lihtsalt "autentsemalt", "loomulikumalt". See "tunne-jäljenda-kohanda" protsess ongi kõige tõhusam grammatikaõpe.
See ongi niinimetatud "keelevaist". See ei teki tühjast kohast, vaid keha õpib seda korduvate "siputamiste" ja "harjutamiste" käigus ise.
Leia turvaline "madal ots", kus harjutama hakata
Seda lugedes võid sa ehk öelda: "Ma mõistan kõike, aga ma ikka kardan! Kus ma peaksin harjutama?"
See on nagu ujumise algaja, kes vajab turvalist "madalat otsa", kus vesi pole sügav ja päästja on läheduses, et saaks rahulikult harjutada.
Minevikus oli sellist keelelist "madalat otsa" raske leida. Kuid tänapäeval on tehnoloogia andnud meile parima kingituse.
Näiteks tööriist nagu Intent, mis on nagu sinu isiklik keeleline "madal ots". See on vestlusrakendus, millel on sisseehitatud AI-tõlge. Sa saad hõlpsasti suhelda emakeelekõnelejatega üle kogu maailma. Kui sa ei tea, kuidas midagi öelda, saab AI sind kohe aidata, justkui kannatlik treener su kõrval juhendaks. Sa ei pea kartma, et vigade tegemine teeb teise poole kannatamatuks, sest suhtlus on alati sujuv.
Siin saad sa julgelt "aimata", vabalt "siputada" ja turvaliselt oma enesekindlust ja keelevaistu arendada.
Ära seisa enam kaldal ja kadesta neid, kes vees vabalt ujuvad.
Keeleõppe saladus ei ole kunagi olnud paksema grammatikaraamatu leidmine, vaid oma mõtteviisi muutmine – "õppijast" "kasutajaks" saamine.
Alates tänasest unusta need reeglid ja eksamid, mis sind ärevaks teevad. Leia üles "vastaskallas", kuhu sa tahad minna, ja seejärel hüppa julgelt vette. Sa üllatud, kui avastad, et "ujumine" ei olegi nii raske ja pakub lõputult rõõmu.