Ära enam küsi, milline keel on kõige raskem õppida – oled algusest peale valesti küsinud

Paljud inimesed jäävad enne keeleõppega alustamist sageli kinni ühe küsimusega: kas õppida hiina, jaapani või korea keelt, ja milline neist on kõige raskem?

Inimesed otsivad internetist igasuguseid „raskusastme edetabeleid“, vaatavad, kuidas „suured meistrid“ analüüsivad grammatikat, hääldust ja hieroglüüfe – justkui lahendaksid keerulist matemaatikaülesannet, püüdes välja arvutada, mis tee nõuab kõige vähem vaeva.

Aga ma tahan sulle öelda: see küsimus on algusest peale valesti esitatud.

Keele valimine on nagu mäe valimine, mida sa tahad vallutada

Kujuta ette, et keele õppimine on nagu mäe valimine, mida vallutada.

Keegi ütleb sulle, et A-mäe tee on tasane ja tippu jõuab 600 tunniga; B-mägi on veidi järsk, see võtab 2200 tundi; ja C-mägi on ohtlik tipp, mis võib võtta kümneid tuhandeid tunde.

Kuidas sa valiksid?

Paljud inimesed valiksid alateadlikult A-mäe, sest see on „kõige lihtsam“. Aga kui A-mäe teekonna äärne loodus sulle üldse ei meeldi, pole seal sinu südant puudutavaid lilli ja taimi, pole seal sind uudishimulikuks tegevaid linde ja loomi, kas sa suudad tõesti need 600 tundi lõpuni läbida? Tõenäoliselt oleks iga samm nagu ülesande täitmine, igav ja pikk.

Nüüd vaatame uuesti C-mäge. Kuigi see on väga kõrge ja ohtlik, on sealne päikesetõus sinu unistuste vaade, mägedevahelised legendid paeluvad sind, sa ei suuda ära oodata, et näha tipust avanevat vaadet.

Sel hetkel ei ole ronimine enam piin. Sa uurid innukalt marsruute, naudid iga higistamise hetke, ja sulle tunduvad isegi need konarlikud kivised teed lõbusad. Sest su südames on valgus ja silmis on vaade.

Mis sind tegelikult edasi viib, on „kirg“, mitte „lihtsus“

Keeleõppega on samamoodi. Need sajad ja tuhanded õppetunnid iseenesest ei oma mingit tähendust. Tõeliselt oluline on, mis toetab sind selle pika aja jooksul?

Kas need on Korea draamad ja K-popi iidolid, mis sind lummasid ega lasknud lahti? Kas need on Jaapani animed ja kirjandus, mis panid su vere keema? Või hoopis Hiina ajalugu ja kultuur, mis sind sügavalt võlusid?

See on küsimus, mida sa peaksid endalt tegelikult küsima.

Ära enam vaevle selle üle, millise keele hääldus on keerulisem, millise keele grammatika on keerulisem. Need on vaid „maastik“ sinu teel. Niikaua kui sul on piisavalt kirge „vaate“ vastu, leiad sa alati viisi takistustest üle saamiseks.

Kui sa uurid bändi laulusõnu, sest sulle meeldib see bänd, või kui sa tahad filmist aru saada ja seetõttu otsid aktiivselt võõraid sõnu, ei ole õppimine enam „õppimine“, vaid avastamise rõõm.

Sa avastad, et need tuhanded tunnid, mis varem tundusid kättesaamatud, on sinu draamasarjade vaatamise ja laulude kuulamise käigus, jagude ja lugude kaupa, märkamatult kogunenud.

Ära lase „raskusel“ oma valikuid pantvangi võtta

Seega unusta need „raskusastme edetabelid“.

1. Küsi oma südamelt: Millise riigi kultuur sind kõige enam puudutab? Millise riigi filmid, muusika, toit või elustiil paneb sind juba ainuüksi mõttest vaimustusse?
2. Vali oma kirg: Vali see, mis sind kõige enam kõnetab. Ära karda, et see on „raske“, sest kirg annab sulle lõputult energiat.
3. Naudi teekonda: Muuda õppimine elu osaks. Ütle endale õigustatult ja julgelt, et need 600 tundi animet, mida sa vaatasid, ei ole aja raiskamine, vaid sa teed süvenenult „jaapani keele praktikat“.

Tõeline tasu ei ole see, et saad oma CV-sse lisada rea „valdab keelt X“, vaid see, et selle protsessi käigus avastasid endale täiesti uue maailma.

Ja kui sa oled valmis alustama tõelisi vestlusi, soovides leida sõpru selle riigi inimeste seast, siis sellised tööriistad nagu Lingogram saavad sind aidata. See suudab sinu vestlusi reaalajas tõlkida, et sa ei peaks ootama „täiuslikku“ päeva, vaid saad kohe nautida keelteülese suhtluse rõõmu.

Lõpuks saad sa aru, et keel ei ole kindlus, mida „vallutada“, vaid sild, millega „ühendada“.

Nüüd vali uuesti oma mägi – mitte kõige madalam, vaid see, kus on kõige ilusam vaade.