Ära õpi võõrkeeli enam "menüüd pähe õppides", proovi hoopis "kokkamise" moel

Kas oled kunagi tundnud nii?

Oled alla laadinud mitu äppi, kogunud kümneid gigabaite materjale, ja sõnaraamatud on peaaegu läbi loetud ja kulunud. Arvad, et oled kogunud piisavalt "kasulikke teadmisi", nagu kollektsionäär, kes on kõikvõimalikud keele "osad" kenasti lahterdanud ja paika pannud.

Aga kui on vaja päriselt rääkima hakata, avastad, et oled nagu kokk, kellel on külmkapp täis tipptasemel toorainet, aga ta ei tea, kuidas pliiti käima panna. Ajus on hunnik juhuslikke sõnu ja grammatikat, aga neid lihtsalt ei saa kokku panna üheks ehedaks lauseks.

Miks see nii on?

Võib-olla oleme juba algusest peale keeleõppe tegelikust tähendusest valesti aru saanud.

Keel ei ole teadmine, vaid oskus

Meile on alati öeldud, et võõrkeele õppimine on nagu matemaatika või ajaloo õppimine, mis nõuab "meeldejätmist" ja "mõistmist". Kuid see on vaid pool tõest.

Keele õppimine on tegelikult pigem nagu õppimine, kuidas valmistada täiesti uut eksootilist rooga.

Mõtle sellele:

• Sõnad ja grammatika on tooraine ja maitseained. Sul peavad need olemas olema, see on alus. Kuid pelgalt soola, sojakastme, veiseliha ja köögiviljade kokku kuhjamine ei muuda seda automaatselt maitsvaks toiduks.
• Õpikud ja äpid on retseptid. Need annavad sulle juhised ja reeglid, mis on väga olulised. Kuid ükski suur kokk ei valmista toitu rangelt retsepti järgi. Nad kohandavad kuumust vastavalt oma tundele ja improviseerivad uute maitsete lisamisega.
• Kultuur ja ajalugu on selle roa hing. Miks selle koha inimesed eelistavad seda vürtsi? Milliseid pühadelugusid selle roa taga on? Neid teadmata võib su roog sarnane välja näha, kuid sellest jääb alati puudu see "ehtne maitse".

Ja enamiku meie probleem on selles, et oleme liiga keskendunud "tooraine kogumisele" ja "retseptide meeldejätmisele", kuid unustanud kööki minna ja oma kätega tunda, proovida ja vigu teha.

Me kardame, et toit läheb kõrbema, kardame soola liiga palju panna, kardame, et teised naeravad, et me isegi tuld ei oska teha. Seepärast eelistame jääda mugavustsooni, koguda edasi rohkem "retsepte" ja fantaseerida, et ühel päeval saame automaatselt peakokkadeks.

Kuid seda ei juhtu kunagi.

"Keelekollektsionäärist" "kultuurigurmaaniks"

Tõeline muutus toimub sel hetkel, kui sa oma mõtteviisi muudad: ära ole enam kollektsionäär, proovi hakata "kultuurigurmaaniks".

Mida see tähendab?

1. "Ebatäiuslikkuse" omaksvõtmise esimene samm. Ükski kokk ei tee esimesel korral täiuslikku Wellingtoni loomaliha. Sinu esimene võõrkeelne lause on samuti määratud olema kogelev ja vigu täis. Kuid see pole oluline! See on nagu sinu esimene praetud muna – võib-olla veidi kõrbema läinud, kuid see on siiski sinu enda tehtud, see on sinu esimene samm. See "ebaõnnestunud" kogemus on kasulikum kui kümme korda retsepti lugemine.

2. "Mis on?" juurest "miks on?" juurde. Ära õpi ainult, kuidas öelda "Tere", vaid uuri hoopis, miks nad niimoodi tervitavad? Millist kehakeelt nad veel kohtumisel kasutavad? Kui hakkad uurima keele taga peituvaid kultuurilugusid, muutuvad need eraldiseisvad sõnad koheselt elavaks ja südamlikuks. Sa ei mäleta enam vaid sümbolit, vaid stseeni, loo.

3. Kõige tähtsam: "maitsta" ja "jagada". Mis on kõige imelisem hetk, kui roog on valmis? See on sõprade ja perega jagamine, nähes nende rahulolevaid nägusid. Keel on samamoodi. Sinu õppimise lõppeesmärk ei ole eksamite sooritamine, vaid sideme loomine teise elava inimesega.

See oli kunagi õppimise kõige raskem osa – kust leida inimesi, kellega harjutada?

Õnneks on meil nüüd parem "köök" ja "söögilaud". Sellised tööriistad nagu Lingogram on nagu rahvusvaheline toiduväljak, mis on sulle alati avatud. See on varustatud võimsa tehisintellekti tõlkega, mis võimaldab sul isegi "kokandusoskuseta" julgelt alustada vestlust sõpradega üle maailma.

Sa ei pea ootama "täiuslikkuseni", enne kui rääkima hakkad. Sa saad vestelda ja samal ajal õppida ning tunda kõige ehedamat ja loomulikumat keelemaitset. See on nagu kokkamine sõbraliku peakoka juhendamisel, kes aitab sul vigu parandada ja räägib sulle ka selle roa saladustest.

Nii et ära muretse enam külmkapi täis "tooraine" pärast.

Suhtu keeleõppesse kui maitsvasse seiklusesse. Vali täna üks "köök" (keel), mis sind huvitab, mine "kööki", süüta pliit, isegi kui proovid vaid kõige lihtsamat "tomati-muna rooga" valmistada.

Sest sa ei õpi pähe tuima sõnaraamatut, vaid valmistad oma elule täiesti uut maitset.