Miks me rääkides kipume „teda” (meessoost pronoomenit) vaikimisi valikuks pidama?
Kas sul on kunagi olnud tunne, et see maailm ei ole justkui sinu jaoks loodud?
Kujuta ette, et oled vasakukäeline, kuid kõik käärid, kirjutuslauad, konserviavajad ja isegi hiired maailmas on disainitud paremakäelistele. Sa saaksid neid muidugi kasutada, kuid tunneksid alati veidi ebamugavust ja asjad ei tunduks käepärased. Tunned end nagu „erand”, kes peab kohanema „vaikimisi” reegliga.
Tegelikult on keel, mida me iga päev kasutame, täpselt nagu see paremakäelistele disainitud maailm.
Sellel on nähtamatu „vaikeseade”.
Keele „tehaseseaded” on veidi vananenud
Mõtle sellele: kui me mainime sõnu „arst”, „advokaat”, „kirjanik” või „programmeerija”, siis milline esimene kujutis su peas esile kerkib – kas mees või naine?
Enamasti peame vaikimisi silmas meest. Kui tegemist on naisega, siis peame sageli spetsiaalselt lisama ette „nais-”, näiteks „naisarst” või „naisprogrammeerija”.
Vastupidi, me räägime harva „meesõest” või „meessekretärist”, sest nendes valdkondades on vaikimisi kujutis hoopis naine.
Miks see nii on?
See ei ole kellegi vandenõu, vaid lihtsalt meie keel on väga vana süsteem, mille „tehaseseaded” kujunesid välja sadu või isegi tuhandeid aastaid tagasi. Tollistel aegadel oli ühiskondlik tööjaotus väga selge ja enamik avalikke rolle oli meeste täita. Seetõttu seadis keel „meessoost isiku” vaikimisi valikuks inimeste elukutsete ja identiteedi kirjeldamisel.
Hiinakeelne pronoomen „ta” (他), ei tähista mitte ainult meest, vaid seda kasutatakse sageli ka soo poolest ebaselge isiku kohta. Justkui süsteemis oleks inimene = tema (meessoost). Ja „ta” (她, naissoost pronoomen) on muutunud „B-valikuks”, mis vajab spetsiaalset märkimist.
See on nagu need käärid, mis on disainitud ainult paremakäelistele – mitte et keegi tahtlikult välja jäetaks, kuid see paneb teise poole inimestest tundma end „ebatavalisena” ja „vajavana lisaselgitust”.
Keel mitte ainult ei kirjelda maailma, see ka kujundab seda
Võid öelda: „See on ju lihtsalt harjumus, kas see on nii oluline?”
Väga oluline. Sest keel ei ole pelgalt suhtlusvahend, see kujundab salaja ka meie mõtteviisi. Sellised sõnad, mida me kasutame, määravad ära, millist maailma me näeme.
Kui meie keeles osutavad jõudu, tarkust ja autoriteeti esindavad sõnad vaikimisi alati meestele, siis seostame me alateadlikult neid omadusi rohkem meestega. Naiste saavutused ja olemasolu muutuvad ebamääraseks, isegi „nähtamatuks”.
See on nagu vana linnakaart, millele on joonistatud vaid paarkümmend aastat tagasi eksisteerinud peateed. Selle kaardiga leiad sa muidugi tee üles, kuid kõik uued elamurajoonid, metrooliinid ja põnevad põiktänavad jäävad sulle nähtamatuks.
Meie maailm on ammu muutunud. Naised, täpselt nagu mehed, panustavad aktiivselt kõikidesse eluvaldkondadesse. Meie sotsiaalsed identiteedid on samuti palju rikkamad kui lihtsalt „ta” (meessoost) või „ta” (naissoost). Kuid meie keele „kaart” uueneb liiga aeglaselt.
Teeme oma keelele „süsteemiuuenduse”
Mida me siis tegema peaksime? Me ei saa ju keelt minema visata ja uuesti alustada, eks?
Muidugi mitte. Me ei pea kogu linna minema viskama, vaid lihtsalt uuendama seda vana kaarti.
Nii nagu me hakkasime vasakukäelistele spetsiaalseid kääre ja tööriistu disainima, saame ka meie teadlikult „uuendada” oma keelevahendeid, et need oleksid täpsemad, kaasavamad ja suudaksid peegeldada tegelikku maailma.
1. Teeme „nähtamatu” nähtavaks. Kui tead, et tegemist on naisega, kasuta julgelt sõnu nagu „naisnäitleja”, „naisülemus” või „naislooja”. See ei ole erandite loomine, vaid fakti kinnitamine ja tähistamine: jah, nendes olulistes rollides on olemas ka nemad.
2. Kasutage kaasavamaid väljendeid. Kui sugu on ebaselge või soovid hõlmata kõiki inimesi, saad kasutada neutraalsemaid sõnu. Näiteks „kallid kuulajad/kohalolijad” või „kõik” „härrade” asemel, ning „tuletõrjuja” või „meditsiinitöötaja”, et kirjeldada rühma.
See ei puuduta „poliitilist korrektsust”, vaid „täpsust”. See on nagu telefoni süsteemi uuendamine iOS 10-lt iOS 17-le – mitte selleks, et moes olla, vaid et see oleks paremini kasutatav, võimsam ja ajaga kaasas käiks.
Iga kord, kui valime kaasavama sõna, lisame oma mõtte „kaardile” uusi detaile, muutes need kunagi tähelepanuta jäänud nurgad selgelt nähtavaks.
Üle keele piiride, et näha suuremat maailma
Kui pöörame pilgu oma lähikonnast maailma poole, muutub selline keele „uuendamine” veelgi olulisemaks.
Suheldes erineva kultuuritaustaga inimestega, me mitte ainult ei tõlgi sõnu, vaid ületame ka mõtlemise piire. Avastad, et erinevates keeltes peituvad täiesti erinevad „vaikeseaded” ja viisid maailma näha.
Et teist tõeliselt mõista, ei piisa kaugeltki sõnasõnalisest tõlkest. Me vajame tööriista, mis tõeliselt mõistaks kultuuri ja konteksti, aidates meil lõhkuda tõkkeid ja luua siiraid sidemeid.
Just see ongi Intent-suguse tööriista olemasolu mõte. See ei ole ainult vestlusäpp; selle AI tõlkefunktsioon aitab sul mõista keele taga peituvaid peeneid kultuurilisi erinevusi, võimaldades sul pidada sügavaid ja sisukaid vestlusi inimestega igast maailma nurgast.
Lõppkokkuvõttes, olgu selleks siis oma emakeele uuendamine või riigipiiride ületamine teise keele mõistmiseks, püüame me kõik sama asja:
Laiema silmaringiga näha tõelisemat ja terviklikumat maailma.
Ja see kõik võib alata üheainsa sõna muutmisest meie suus.