Miks inglise keele sõnad on nii „segased“? Alguses oli see „maailmaköögi“ restoran
Kas olete tundnud, et inglise keele sõnade päheõppimine on eriti piinarikas?
Ühel hetkel on need house ja man tüüpi lihtsad ja otsekohesed sõnad, siis aga government ja army tüüpi näiliselt „keerukamad“ sõnad, rääkimata neist „kummalistest“, millel pole kirjapildis ega häälduses mingit loogikat. Meile tundub alati, et inglise keel kui „rahvusvaheline keel“ peaks olema väga „puhas“, aga miks tundub selle õppimine nagu üks suur segadik?
Probleem peitub just siin. Meil on inglise keele osas tohutu arusaamatus.
Tegelikult ei ole inglise keel üldsegi „puhas“ keel. See on pigem kõikehõlmav „maailmaköögirestoran“.
Alguses oli see lihtsalt tagasihoidlik kohalik trahter
Kujutage ette, et kui see „inglise restorani“ avati, oli see vaid germaani trahter, mis pakkus kohalikke koduseid roogi. Menüü oli väga lihtne, kõik olid algupärased ja põhilised kohalikud sõnad, näiteks man (inimene), house (maja), drink (jooma), eat (sööma). Need sõnad moodustasid inglise keele kõige tuumikuma ja algelisema osa.
Juba siis hakkas see väike trahter naabritelt „laenama“ asju. Naaber, võimas „Rooma impeeriumi“ restoran, tõi kaasa moodsamaid asju, ja nii lisandusid menüüsse „imporditud kaubad“ nagu wine (vein) ja cheese (juust).
Kõike muutnud „Prantsuse peakokk“
Mis aga restorani tõeliselt tundmatuseni muutis, oli „juhtkonna ülevõtmine“.
Umbes 1000 aastat tagasi võttis üks osav ja erakordse maitsemeelega „Prantsuse peakokk“ koos oma meeskonnaga suurejooneliselt selle trahteri üle. See on ajalooliselt kuulus „Normanni vallutus“.
Uued juhid olid prantsuse keelt kõnelevad aadlikud, kes põlgasid vanu „maamehelikke“ kohalikke roogi. Nii kirjutati kogu restorani menüü põhjalikult ümber.
Kõik seaduse (justice, court), valitsuse (government, parliament), sõjanduse (army, battle) ja kunsti (dance, music) valdkonna peened sõnad asendati peaaegu täielikult uhkete prantsuse sõnadega.
Ilmnes kõige huvitavam nähtus:
Talupojad kasvatasid põllul loomi, kasutades endiselt algseid vanu sõnu: cow (lehm), pig (siga), sheep (lammas).
Kuid niipea, kui neist loomadest valmistati hõrgutisi ja need aadlike lauale jõudsid, muutusid nende nimed koheselt „uuendatud“ moekateks prantsuse sõnadeks: beef (veiseliha), pork (sealiha), mutton (lambaliha).
Sellest ajast alates muutus selle restorani menüü mitmekihiliseks – olid olemas lihtsad road rahvale ja peened road aadlikele. Kahe keele sõnavara hautati ühes potis sajandeid.
Tänane „maailmaköögi“ menüü
Tuhandete aastate pikkuse arengu käigus on see restoran pidevalt „köökidest“ üle maailma uusi tooraineid ja roogasid sisse toonud. Statistika kohaselt on tänapäeval inglise keele sõnavarast üle 60% „võõrroad“, samas kui tõelised „kohapeal sündinud“ ehk algupärased kohalikud sõnad on aga jäänud vähemusse.
See pole inglise keele „puudus“, vaid just selle suurim tugevus. Just see kõikehaarav „sulandumise“ omadus on teinud selle sõnavara tohutult suureks, väljendusvõime erakordselt rikkalikuks ning lõpuks sai sellest maailmakeel.
Muuda mõtteviisi, tee inglise keele õppimine lõbusaks
Nii et järgmine kord, kui sõnade päheõppimine peavalu valmistab, tasub proovida teistsugust lähenemist.
Ära enam tuubi inglise keele sõnu kui segaseid ja korratuid sümboleid. Vaata seda kui „maailmaköögi“ menüüd, püüa avastada iga sõna taga peituv „päritolulugu“.
Kui näed uut sõna, võid aimata:
- Kas see sõna on pärit lihtsast „germaani köögist“ või elegantsest „prantsuse tagaköögist“?
- Kas see kõlab nii lihtsa ja otsekohesena, või kannab endas „aadlihõngu“?
Kui hakkad õppima sellise „avastamisrõõmu“ hoiakuga, siis märkad, et nende näiliselt seosetute sõnade vahel peitub tegelikult põnev ajalugu. Õppimine pole enam kuiv päheõppimine, vaid hoopis põnev seiklus.
Minevikus vajas keelte sulandumine sajandeid, isegi sõdade ja vallutuste kaudu. Tänapäeval aga saame igaüks kergesti maailmaga ühendust luua ja luua omaenda mõtete sulandit.
Selliste tööriistade nagu Intent abil ei pea te enam ootama ajaloo kulgu. Selle sisseehitatud tehisintellekti tõlkefunktsioon võimaldab teil suhelda reaalajas inimestega igast maailma nurgast, purustades silmapilkselt keelebarjäärid. See on nagu isikliku tõlkija omamine, mis võimaldab teil vabalt alustada mistahes kultuuridevahelist suhtlust.
Keele olemus on ühendus, olgu see minevikus või tänapäeval.